Kuidas teha ettevõtte soodustuste pakett atraktiivseks?

Kuigi Eesti tööturg hakkab alles ilmutama esimesi paranemise märke, on edumeelsetel ettevõtetel aeg hakata valmistuma talentide sõja uueks lahinguks. Ja see ei saa olema kergem kui eelmine (ilmselt mäletavad nii mõnedki aega, kui kandidaate tuli peaaegu paluda, et nad tööpakkumise vastu võtaksid). Kuigi ma keskendun seekord soodustustele, ei tähenda see kindlasti mitte seda, et ainult soodustuste "lille löömisega" on ettevõtte mured lahendatud. Loomulikult peavad juhtimine ja kultuur olema töötajaid motiveerivad ning tasud konkurentsi-võimelised. See kõik on aga juba pigem elementaarne ning peab nagunii paigas olema. Et teistest eristuda ning talente ligi meelitada, on tarvis lisaks veel midagi ning selleks sobib soodustuste pakett üsna hästi.

Eestis kasutusel olevad soodustused on kahjuks üsna piiratud. Paljuski tuleneb see seadusandlusest, mis tahaks igale tegevusele, mida tööandja oma töötajatele võimaldada tahab, panna külge erisoodustusmaksu. See muudab soodustuste pakkumise kalliks ning mõnikord on lihtsam tõsta palka, kui hakata soodustuste paketiga seoses rakendama loomingulist lähenemist raamatupidamisele. Kuna USA-s on ettevõtetel selles osas vabamad käed ning ilmselt ka paremad rahalised võimalused, leiab siit erinevaid põnevaid näiteid, kuidas ettevõtted on üritanud ennast tööturul atraktiivseks muuta. Üsna levinud on ettevõtete spordiklubid, tasuta lõunad, koha peal pakutavad teenused keemilisest puhastusest juuksurini ning mitmesugused tervishoiusoodustused massaažist psühhoteraapiani. Kuna nimetatud soodustusi pakuvad paljud, tuleb eristuda soovivatel ettevõtetel tulla välja uudsete lahendustega ning ka nendest pole siin puudust.

Näiteks DreamWorks toetab oma loomingulist ja innovaatilist kollektiivi sellega, et pakub töötajatele tasuta joonistamise- ja skulptuurikursusi. Kuna kõiki töötajaid innustatakse välja pakkuma uusi filmiideid, korraldab ettevõte ka töötubasid, kus nii animaatorid kui raamatupidajad saavad arendada oma presenteerimisoskusi. Lisaks rõhutatakse avatud kultuuri sellega, et ettevõtte juhatuse esimees Jeffrey Katzenberg suhtleb töötajatega oma blogi kaudu - seeläbi on kõigil võimalik esitada küsimusi ja sisestada kommentaare. Kuigi ka mõned Eesti ettevõtted annavad siseveebis töötajatele võimaluse esitada juhtkonnale küsimusi, jääb see sageli siiski formaalseks ning elukaugeks. Blogi seevastu tundub olevat palju demokraatlikum ning inimlikum suhtluskanal. Katzenberg'i sõnul on DreamWorks'i filosoofia, et kui inimene armastab oma tööd ja tahab hommikul rõõmuga tööle tulla, on ka tema töö tulemused erakordsed. Seetõttu üritab ettevõte omalt poolt teha kõik selleks, et inimesed oma tööd naudiksid.

Silicon Valley ettevõtted on värbamisel samuti väga keerulises olukorras, kuna tänapäeval tahavad kõik noored tarkvarainsenerid alustada pigem oma ettevõttega kui töötada kellegi teise heaks. Sellest tulenevalt on ettevõtted hakanud pakkuma potentsiaalsetele kandidaatidele võimalust saada ettevõtlusalast koolitust ning abi kontaktide loomisel riskikapitalifirmadega. Taoline soodustus tekitaks Eestis nii mõnelegi juhile pöördumatu peavalu, kuna kahjuks esineb juhtide hulgas üsna palju mõtteviisi, et inimese koolitamine tõstab tema turuväärtust, mis omakorda suurendab riski, et inimene võib ettevõttest lahkuda. Konkurendile pole aga ometi mõtet töötajat välja koolitada! Kahjuks ei saa need juhid aga aru, et taoline lähenemine ei aita kaasa ei firma edule ega hoia kinni ka töötajat.

Kes tahab aga veelgi erilisemate soodustusega silma paista, võib leida ideid artiklist "Unusual perks", kus on ära toodud näiteid ettevõtte veinibaarist, botox'i süstidest ja eralennuki kasutamisvõimalusest kuni life-coach'i teenuseni välja. Tavalised soodustused nagu lisapuhkus või kodulooma kaasavõtmine tööle tunduvad taolise luksuse kõrval juba üsna silmatorkamatutena. :-)

Erakordsete ja eriliste soodustuste asemel võib muidugi proovida ka paindliku ning bürokraatiavaba kultuuri sisseviimist, mis on USA korporatiivses maailmas pigem erandlik ning vähemalt hetkel tundub pakkuvat teatavat konkurentsieelist. See lahendus sobiks suurepäraselt ka Eestis, kuna seni ei ole organisatsioonikultuur veel erisoodustusmaksuga maksustatud. Antud kultuuri näiteid leiab minu veebruari postitusest ning kindlasti ka Netflix'i kultuuri tutvustavast presentatsioonist. Mõnikord piisab värbamisel tähelepanu saamiseks aga ka nii lihtsast asjast nagu parkimissoodustus, millest kirjutab oma postituses "Pimp My Comp" Laura Schroeder. Ma arvan, et Tallinna kesklinnas töötavale inimesele oleks taoline soodustus ilmselt üsna meelepärane.

Kui keegi kiristab nüüd kurjalt hambaid ja mõtleb, et palk on isegi väike, milleks nendest soodustustest üldse rääkida, siis paraku on olukord selline, et ettevõtte reklaamimisel atraktiivse tööandjana ainuüksi lubadusest ei piisa, et me maksame töö eest palka ka. Kuigi hetkel ei pruugi antud teema Eestis veel väga aktuaalne olla, on ettevõtetel viimane aeg hakata sellele mõtlema.

Lihavõtted: Kirkland, WA, aprill 2011