Nädalavahetuse puhul otsustasin pisut kergema teema kasuks ning muidugi mängis rolli ka Stephanie R. Thomase postitus Could a Diet Lead To A Heavier Paycheck? Olin siiani kuulnud ja lugenud arvamusest, et ülekaalulisus on takistuseks karjääriredelil ülespoole ronimisel ning palgatõusu väljateenimisel, kuna arvatakse, et kui inimene ei suuda kontrollida oma kaalu, siis on ta ilmselt laisk ega suuda juhtida ka oma professionaalset karjääri. Timothy A. Judge'i ja Daniel M. Cable'i põhjalik teaduslik uuring esindas antud teema puhul aga täiesti uut taset. Lugupeetud teadlased olid teema tõsiselt ette võtnud, jälgides 12 686 ameeriklase ja 11 253 sakslase kehakaalu ning sissetulekut 25 aasta jooksul (15 mõõtmist antud perioodi jooksul) ning seetõttu on nende järeldused ka igati tõsiseltvõetavad ning vettpidavad.
Aga asja juurde - ettearvatult eksisteeris korrelatsioon kõrgema hariduse ja kõrgema palga ning lühema staaži ja madalama sissetuleku vahel. Samuti ei olnud üllatav, et aja jooksul staaži ja kogemuse kasvades tõusis ka sissetulek. Kui jõuti aga sissetuleku ja kehakaalu vahelise seose analüüsimiseni selgus, et selles osas eksisteerib meeste ja naiste puhul topeltstandard! Kui naiste puhul seostus kehakaalu langus palgatõusuga ja kaalutõus tõi kaasa pigem palgalanguse (toetab ülaltoodud müüti), siis meeste puhul tähendas kehakaalu tõus hoopiski palgatõusu ning kehakaalu langus oli see, mis kaldus palka langetama. Veelgi huvitavam oli fakt, et kui naisi n.-ö. karistati madalama palgaga igasuguse kaalutõusu eest, siis kõige ekstreemsemalt avaldus see eriti kõhnade naiste puhul. Väga kõhnade meeste puhul oli kehakaalu langedes palgakaotus samuti suurem, kuid meeste palgatõus jätkus kehakaalu tõustes ühtlaselt kuni ülekaalulisuse saavutamiseni (s.t. nii kõhnade meeste kui normaalkaalus meeste puhul kasvas palk samas tempos).
Judge ja Cable kasutasid uurimuse hüpoteeside püstitamisel ja tulemuste interpreteerimisel George Gerbner'i kultivatsiooniteooriat, mille kohaselt kujundab meie standardid ja stereotüübid suures osas meedia. Kuna meedia standard on naiste puhul mitte üksnes saledam kui meestel, vaid ka saledam kui tegelik naiste populatsioon, siis ongi ideaaliks kujunenud kõhn naisetüüp ning normaalkaalus naisi vaadatakse kui "ülekaalulisi". Seetõttu saavad kõhnad naised kaalutõusu puhul ka kõige rohkem karistada. Meeste puhul rõhutab meedia aga head vormi ning seetõttu on iga juurdevõetud kilo kõhnade meeste puhul abiks ideaali poole püüdlemisel.
Selliste järelduste puhul tekib küsimus, kas Eesti meeste hulgas levinud naljal - õllekõht näitab soliidsust ja head elujärge - on äkki tõesti tõepõhi all?! Soovitatakse ju ka karjäärihimulistel pidada riietumisel silmas juhtkonna liikmete riietumis-standardit, et demonstreerida seeläbi oma soovi ja valmisolekut liikuda karjääriredelil ülespoole. Selle näitega paralleele tõmmates võiks ju ka "soliidne" õllekõht rõhutada isiku esinduslikkust ning sobivust kõrgemale ametikohale, millega kaasneb otse loomulikult ka suurem sissetulek. :-)
No comments:
Post a Comment