Kuigi ma olen üritanud ennast tavaliselt nii tundlikust teemast nagu võrdõiguslikkus eemale hoida, ei suutnud ma seekord vastu pidada. Viimaseks piisaks karikas sai Postimehes ilmunud ettevõtluskonsultandi Aarne Leisalu arvamuslugu "Võrdne palk on turumajanduses võimatu." Kuna härra Leisalu puhul on tegemist konsultandiga, kes nõustab ettevõtteid ja levitab oma arvamust ka ajakirjanduse vahendusel, pean ma oluliseks tema poolt esitatud eksitava informatsiooni ümberlükkamist.
Aarne Leisalu peamiseks argumendiks on naiste "füüsilised iseärasused", mis väidetavalt tõstavad naistega seotud riske ning õigustavad seeläbi ka nende madalamat palka. Kahjuks on riskide osas olukord küll vastupidine, kuna riski-käitumisega seotud õnnetusjuhtumite arv on probleemiks hoopiski meeste puhul. Antud teemat on käsitlenud põhjalikult Priit Pullerits oma artiklis "Tahate võrdõiguslikkust? Aga palun", kus on toodud välja rohkelt statistikal põhinevat informatsiooni. Lisaks riskikäitumisele on meeste puhul levinud enam ka alkoholism ning seega ei ole mehed kuidagi usaldusväärsemad kui naised. Järelikult ei ole suur palgalõhe soolisel pinnal õigustatud.
Samast Priit Pullerits'u artiklist tuleb välja ka fakt, et naised on haritumad. Kuna haridus toetab sotsiaalset mobiilsust, võib vaid oletada, et Aarne Leisalu artikkel esindab lihtsalt meeste viimast lahingut võimuvõitluses oma positsiooni pärast. Rana Foroohar ajakirjast Time väidab konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) andmetele toetudes, et on ainult aja küsimus, millal naiste palgad meeste omadest mööda lähevad. Praeguse seisuga ennustatakse, et see juhtub USA-s ja Lääne-Euroopas aastaks 2024 ning selle põhjuseks on fakt, et nooremad naised on meestest paremini haritud, neid on rohkem ning nad asuvad tööle kiiremini kasvavates majandussektorites.
Naised esindavad ka järjest suuremat osa ostujõulisest tarbijaskonnast, mis muudab naised nii töötajate kui tarbijatena väga oluliseks sihtgrupiks. Turumajanduse seisukohast lähtuvalt tähendab see naiste suuremat kaasamist nii toodete välja-töötamise-, turunduse- kui müügiprotsessi, sest juba filmis "What Women Want" tuli välja, et ega mehed ikka ei oska küll naistele sobivat reklaami teha. :-) Kui naiste osa ettevõttele tulu teenimises muutub järjest olulisemaks, siis on arusaamatu, miks peaksid nad väiksema palgaga leppima? Muidugi võib loota jätkuvalt sellele, et naised ei küsi nii agressiivselt palka kui mehed, kuid arvestades arenenud riikide demograafilist olukorda, kus tööturule sisenejate arv kahaneb ning iga kandidaadi sõnaõigus läbirääkimistel suureneb, on see üsna asjatu lootus. Samuti on noorema generatsiooni esindajad oma tulevase tööandja suhtes valivamad ning juhul kui nende väärtused ettevõtte omadega ei haaku, hääletavad nad jalgadega ning valivad töötamiseks mõne muu organisatsiooni.
Kui Eestis on siiani käsitletud põhiliselt soolist võrdõiguslikkust, siis ülejäänud arenenud maailm räägib juba ammu kõigi inimeste kohtlemisest ühiskonna võrdõiguslike liikmetena, olgu nad erinevast generatsioonist, rahvusest või mõnel muul viisil teistest erinevad. Lisaks võrdõiguslikkusele peetakse väga oluliseks ka kõikvõimalike sihtgruppide kaasamist ning erinevate arvamuste paljusust (nn. diversity & inclusion). Selle põhjuseks on ühest küljest loomulikult diskrimineerimise vältimine, kuid veelgi olulisem on see, et turumajanduse seisukohast ei ole mingit mõtet potentsiaalsete kandidaatide ja töötajate valimit vabatahtlikult kitsendada. Ettevõttel on võimalik hea tahtmise korral üsna väikese pingutuse ja toetuse abil kaasata õige hoiakuga kuid võib-olla teistest natuke erinevad inimesed ning kasvatada seeläbi oma äri, käivet ja kasumit.
Eelneva jutu illustreerimiseks tooksin ka mõned näited. Eestis lõpetati mõni aeg tagasi pensioni kojukanne, mis tekitas pensionäride hulgas peaaegu paanika, kuna pank ja ATM võrdusid nende jaoks praktiliselt raketiteadusega. Swedbank oli äärmiselt nutikas olukorda ära kasutama, palgates tööle vanemasse generatsiooni kuuluvad soliidsed vanaprouad, kes hea meelega ATM-i juures oma eakaaslasi juhendasid ja õpetasid. Kuna antud projekt sai palju meedia tähelepanu, oli tegemist ärilises mõttes väga eduka ettevõtmisega - panga maine paranes, kuna vanaprouad kiitsid neid nii tööandja kui teenusepakkujana taevani ning suure tõenäosusega sai pank juurde ka uusi kliente.
Teine näide pärineb Webmedia'st, kus töötab nii eesti- kui vene rahvusest inimesi. Kuna mõnede töötajate eesti keele oskus ei olnud kõige parem ning see raskendas ettevõtet puudutavast infost arusaamist, otsustati huvilistele pakkuda tasuta eesti keele õpet. Kursused osutusid menukaks ning keeleoskuse tase tõusis, toetades ühtse meeskonna tekkimist ning parandades töötulemusi.
Kolmas näide pärineb USA-st, kus Microsoft pani mängukonsooli Kinect välja-töötamiseks teadlikult kokku tiimi, milles olid esindatud võimalikult erineva tausta ja mõtteviisiga inimesed. Kinect osutus ülimenukaks, purustades Guinness'i maailmarekordi kui kõige kiiremini müüv elektroonikatoode ning seljatades Apple'i iPhone'i ja iPad'i. Antud näide kinnitab Stanford'i ülikooli teadlaste poolt läbi-viidud uuringu tulemusi, mis väidavad, et erineva taustaga inimesi koondav grupp võib saavutada oluliselt paremaid tulemusi kui homogenne grupp. Lisaks eelnevatele näidetele on USA-s hakatud kõnekeskuste puhul rakendama kodus töötamise võimalust, mis võimaldab ka näiteks liikumispuudega inimestel aktiivselt tööelus osaleda. Kuigi antud töötamise vorm kerkis üles seoses paindliku tööaja ja töövormi rakendamisega, on sellest kasu ka võrdõiguslikkuse valdkonnas.
Kui tulla veelkord tagasi soolise võrdõiguslikkuse juurde, siis tõi konsultatsiooni-firma Catalyst juba 2007. aastal välja fakti, et ettevõtted, mille juhtkonnas olid esindatud nii mehed kui naised, näitasid paremaid majandustulemusi (nt. investeeritud kapitali tasuvus oli 66% parem kui teistel ettevõtetel ning müügi-tulemused ületasid teiste ettevõtete tulemusi 42%-ga). Antud tulemus toetab turumajanduse seisukohast nii naiste edutamist juhtkonda kui ka võrdseid võimalusi palgaturul.
Ka professorid Anita Woolley and Thomas Malone on leidnud oma viimases uuringus, et naiste kaasamine tiimi muudab tulemused paremaks, kuna naiste kaasabil paraneb grupi kollektiivne intelligentsus. Antud uuringu tulemus näitab, et isegi kui kaasata gruppi ainult eranditult kõrge IQ-ga meestest superstaarid, jääb homogeense grupi tulemus segakollektiivile alla. Kollektiivse intelligentsuse fenomeni (küll ilma naiste osaluseta :-)) illustreerib väga hästi ka suurepärane film "Miracle", mis räägib loo sellest, kuidas noor USA jäähoki meeskond alistas 1980. aasta taliolümpiamängudel võitmatuks peetud NL-i hokimeeskonna ning tuli olümpiavõitjaks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et on viimane aeg hakata lähtuma sellest, mida näitavad uuringud ning mis on kasulik turumajanduse seisukohast lähtuvalt. Samuti oleks tore, kui ka Eestis võiks kuulata säravaid ja huvitavaid esitlusi meestelt võrd-õiguslikkuse teemadel, selle asemel et lugeda naiste süüdistusi meeste aadressil ning meeste arvamust nagu naised ei väärikski õiglast tasu. Loomulikult ei nõua keegi kõigile võrdset palganumbrit, küll aga eeldaks kõigi sihtgruppide suhtes õiglast kohtlemist ning tasustamist, sest ainult rumal ja lühinägelik ettevõte võib arvata, et töötajate ebavõrdne kohtlemine tagab pikaajalise edu. Võib-olla ainsaks erandiks on siinkohal mõtlemispuudega inimesed (nagu postituse alguses mainitud ettevõtluskonsultant :-)).
No comments:
Post a Comment