Alustuseks jäi mulle antud projekti puhul natuke segaseks, keda ikkagi talentide all silmas peetakse. Septembris 2010 Talendid Koju portaalis ilmunud kirjutises kutsutakse üles endast märku andma inimestel, kes õpivad välismaal või teavad kedagi, kes õpib välismaal. Antud definitsiooni kohaselt on talendid ainult välismaal hariduse omandanud isikud. Kõik need tublid inimesed, kes on Eestis hariduse omandanud ning alles seejärel Maarjamaa tolmu jalgadelt pühkinud (arstid, noorteadlased, tarkvarainsenerid, jne), ei ole seda aga mitte! Sellega jäeti esimese hooga kõrvale päris suur hulk välismaal resideeruvatest kodanikest. Õnneks ei ole ükski projekt aga n.-ö. kivisse raiutud ja veebruaris 2011 ajakirjas Director ilmunud artiklis "Mis on saanud projektist "Talendid koju"?" selgub, et projekti eestvedajad on laiendanud sihtgruppi välismaal õppivatele ja töötavatele Eestist pärit inimestele. See kõlab juba mõistlikumalt, kuna välismaal omandatud töökogemus ei jää välismaal saadud haridusele küll kuidagi alla.
Kui definitsioon on nüüdseks selgemaks saanud, siis jõuame küsimuse juurde, miks peaksid talendid koju tulema. Teoorias kõlab kõik väga kenasti - ettevõtted vajavad kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu ning välismaal õppivad noored vajavad töö- või praktikakohti. Noorte õppurite puhul võib kojutulek olla tõepoolest ahvatlev, kuna Eestis saavad nad oma karjääri alustada ilmselt natuke kõrgemalt tasemelt. Kui jõuda aga palgaküsimuseni, siis tean ma nii mõndagi välismaal õppinud noort, kes kohalikku palganumbrit kuuldes kiirelt ümber mõtlesid või pärast lühiajalist Eestis töötamist tagasi välismaale siirdusid. Välismaal töökogemuse omandanud inimeste puhul on asi ilmselt veelgi keerulisem - lisaks kõrgemale palganumbrile ollakse harjunud parema töökultuuri ning kvaliteetsemate tööprotsesside ja -vahenditega. Tulles tagasi koju võib kohalik töökultuur ja -õhkkond osutuda piiravaks ning aegunuks ning see kõik ei mõju motivatsioonile paraku hästi.
Vaataks nüüd üle ka selle, mida talentidele pakutakse. Tuleb tunnistada, et seda ei ole just palju. Kui CV-Online'is oli esmaspäevase seisuga tööpakkumisi 1516, siis Talendid Koju portaalis oli samal ajal üleval 16 tööpakkumist. Tekib küsimus, kas nii väheste tööpakkumiste jaoks oli ikka tõepoolest tarvis eraldi lahendust looma hakata, kui selle asemel oleks võinud teha koostööd mõne olemasoleva värbamisportaaliga. Seda enam, et Talendid Koju portaalis olevad ettevõtted kasutavad personaliotsinguks endiselt pigem CV-Online'i või enda kodulehekülge (nt Skype'i Eestile suunatud tööpakkumisi oli esmaspäeval Skype'i kodulehel üleval 12, CV-Online'is 6 ja Talendid Koju portaalis 0!). Nii väike tööpakkumiste arv Talendid Koju veebilehel ei julgusta minu arvates küll ühtegi talenti põhjalikumalt tagasitulekut kaaluma, sest nõudlus ju praktiliselt puudub! Suunates kõik huvilised antud portaali võidakse teha hoopiski karuteene võimalikele tagasipöörduvatele talentidele, kuna nad ei leia sealt esmapilgul just palju, mille hulgast valida ning võivad seetõttu oma plaanidest Eestisse tagasi pöörduda pigem loobuda.
Kokkuvõtteks tuleb kahjuks nentida, et taheti parimat, aga välja kukkus nagu alati. Tundub, et projekti eestvedajad sattusid oma ideest suurde vaimustusse ning unustasid kliendi (ehk siis talendi) ootused-vajadused ära. "Kellade ja viledega" portaali arendamise asemel oleks võinud analüüsida, kus on kõige rohkem talenti huvitavat informatsiooni ehk tööpakkumisi juba olemas ning ehitada turundus- ja reklaamikampaania üles sellest lähtuvalt. Mõned postitused portaali blogis või lennupiletite sooduspakkumine ei too paraku kedagi koju, kui kõige olulisem osa sisust, s.t. ahvatlevad tööpakkumised, puuduvad.
Ja et kogu loole joon alla tõmmata, tuleb tunnistada, et koodiahv ehk kodustatud volask eelistab tagasipöördumisele endiselt oma praegust põnevaid väljakutseid pakkuvat tööd ja kvaliteetset elukeskkonda ning seda vaatamata faktile, et oma erialal oleks tal ka Eestis tööpakkumisi piisavalt.
 |
| Talent diivanil ehk koodiahv oma naturaalses elukeskkonnas :-) |
No comments:
Post a Comment